Keskaeg ja varauusaeg
tunnustasid nii õpetlased, vaimulikud kui ka ilmalikud. Üks tähtsamaid asju, mida ta tegi oli
see, et ta avaldas Uue Testamendi parandatud versiooni ja see juhtus aastal 1516. Tõlke
käigus tegi ta paljudes katolikes tõdedes parandusi. Eelnevat Testamenti nimetatakse
vulgataks ja pani aluse Piibli filoloogilisele kriitikale. Humanismi ajal toimus põhimõtteline
muutus poliitilises mõtlemises. Varem lähtus see religioonist. Nüüd sai alguse tegelikkusest
lähuv praktiine poliitika. Selle rajajaks oli Miccolo Machiavelli ja tema raamatus ,,Valitseja"
kirjeldab ta võimule saamise viise ja võimu teostamist. Täiuslik valitseja peab tundma õppima
rahva hingelaadi ja vastavalt sellele seadma eesmärgid. Riigi võimu ja edukuse nimel võis
lahti öelda lahti tavamoraalist ja kasutada vägivalda ja pettust. See oli usk jõupoliitikasse ja
veendumusel, et rahvas on rumal. Makjavellism ehk salakaval poliitik, kes oma eesmärkide
saavutamiseks ei vali vahendeid