Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal. Ma ei mäleta, et mulle oleks neid ette loetud või jutustatud. Siiski, minu vanaema rääkis mulle tihti erinevaid lugusid kui ta õhtuti praksuva ahjusuu ees sokke parandas, kuid pigem olid need Piiblist pärinevad jutud, lihtsalt toredad legendid, oma elusündmused ja unenäod. Õppisin lugema juba enne kooli ja meil oli kodus erinevaid muinasjuturaamatuid. Nendes raamatutes olid nii kaunid pildid, enamasti imeilusate kleitidega printsessidest ja tugeva rühiga printsidest. Eks see oli ju pisikese tütarlapse jaoks südamelähedane teema. See ajendas ikka ja jälle neid raamatuid sirvima ja märkamatult olid saanud nad minu kaaslasteks
“ Kui Melkisedek oma jutu lõpetas, seletas ta Saladinile, et nii on ka uskudega. Nimelt keegi ei tea, milline neist on õige, milline mitte. Egiptuse sultan pidas Aleksandria juuti väga kavalaks ja targaks meheks ning otsustas talle ära rääkida, milleks tal raha vaja on. Melkisedek võttis selle kuulda ning oli nõus raha laenama.“ Kolmas päev oli meie jaoks väga nukker. Tegelesime taas abi otsimisega, kuid see katse läks samuti aia taha. Ka see õhtu istusime lootusetult praksuva lõkke ääres. Sõime värsket kala, mille püüdis neljakümnendates mees, kes istus lennukis minu kõrval. Ta oli murtud südamega ja elutüdinenud meesterahvas ning tema luges meile tol õhtul nutuse luuletuse: „Lakkab see mõttetu melu, see jooksu- ja tantsupiir, mis saadab jultunud Elu. Kui tumeneb silmapiir, Ihar öö end maale laotab, Mis äkki on murest prii, Ja nälja ja häbi kaotab. „Lõpuks!“ poeet sõnab nii: „Mu vaimul ja selgrool vaja pole muud kui puhkust vaid;
annaabi.ee 
