Eesti Vabadussõda
alla kahest suurtükist. Meie voorid pääsesid õnnelikult. Ka meie
jooksime, mis suutsime. Iga 25-30 meetri peal vihises paar granaati pea
kohal. Viskusime kraavi, kuid järgmisel hetkel tormasime jälle edasi
tahapoole."
Meie suurtükitule mõjust annab üks Landeswehr'i ridades võidelnud
vabatahtlik järgmise iseloomustuse:
"Kaugel kõmiseb midagi. Suurtükid? Uludes ja vingudes lendavad
mürsud õhus. Lähedal, paremal ja vasakul prahvatused. Mullatükid ja
kivid katavad sekundiks taevast. Tean - eestlaste raskesuurtükid otsivad
meid.
Kõike jõudu kokku võttes hüppan püsti ja jooksen. Mu ümber puurivad
kuulid maanteeliivasse. Eestlaste mürsud on meid leidnud. Ümberringi
granaatide lõhkemised. Eespool hobune haavatud."
Meie võitudega Stürzenhofi juures ja Skangali juures, soomusrongide
jõudmisega Rauna jõele ja 9.polgu eduga Hinzenbergi ning Roopa suunas
oli sakslaste seisukord 22