Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
keelest.
On näiteks väidetud, et baltisakslasel piisas Saksamaal käies öelda vaid nein, kui juba oli tema päritolu selge. Nimelt ei
kõlanud see sõna mitte kui [nain], vaid [näin].
Eesti keelt mõjutas baltisaksa keel üsna tuntavalt. Enamik saksa laensõnadeks peetuist on hoopis alamsaksa ja baltisaksa
päritolu. Nii näiteks ei tunne Saksamaa-sakslased selliseid baltisaksa sõnu nagu Knagge (eesti keelde jäänud sõnana nagi),
Pliete (pliit), Prahm (praam), Bür (padjapüür) või rootsilaenuline Burke (purk). Tänapäeva eestlasest saksa keelt õppija
peab seetõttu eraldi meelde jätma nende sõnade päris-saksa vasted Kleiderhaken, Herd, Fähre, Kissenbezug ja Glas.
Mälestusena baltisakslaste prantsuse keele lembusest on eesti keeles kušetid, taburetid ja kastrulid ning peenemas hoones
sisenetakse vestibüüli või fuajeesse.
annaabi.ee 
