Nimetu
(masinad), sordiaretus (nisu, rukis, kaer). Nt 1770-1870 teraviljatootmine Taanis kasvas 4,5
miljonist tünnist 20 miljoni tünnini. Kasvatati järjest rohkem loomasööta, karjamajanduse areng
(väetis, liha, piimandus). Põhjapoolsetel äärealadel jätkus metsa ülesharimine põlluks (ekstensiivne
kasv).
Põllumajanduse areng
Perifeerias (Soomes, Norras, Islandil) olulised kõrvalised lisasissetulekud: nt tõrva tegemine ja
viina põletamine, kalastus, prahivedu ja jahipidamine. Põhjamaade põllumajanduse arengule
oluline SB vabakaubandus (1849-1914) ja Saksa tolliliit (1834-1871) ja Peterburi:
eksporditi teravilja, võid, sealiha, peekonit, juustu ja kala. Raha hakkas liikuma maapiirkondades ja
taluperemeeste jõukus kasvas.
Moodsa põllumajanduse mõju sotsiaalsele kihistumisele
Sotsiaalne diferentsieerumine maapiirkondades (1750-1850), talurahvast kujunes keskklass
22
annaabi.ee 
