kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse Parandavad keskkonda ( õhk) Aitavad summutada müra Loovad elutingimusi loomadele Ilmestavad asulat ( ilusad) SAMMAL SAMBLIK Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga erinevad. Samblik ei ole taim, sammal on taim. SAMMAL SAMBLIK Nurmik Lõhnav kummel Puju Takjas Karuputk Hallvares
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus
muld lämmastikurikkam võrreldes niidetavate aladega - tekib uusi elupaiku mitmesugustele organismidele (nt. seened, samblad, putukad niitmine vs karjatamine (jätk) järeldused: 1) niitmisel ja karjatamisel kujunevad erinevad maastikud ja elupaigad 2) niidetavatel ja karjatatavatel aladel kujuneb erinev taimestik ja loomastik 3) mõnikord on karjatataval niidul liigirikkus isegi suurem, kuid sageli tõstavad liigirikkust umbrohud ja prahitaimed vähem levinud ja haruldased liigid säilivad reeglina niidetavatel aladel (Soomaa luhtade näide) üldise elurikkuse säilimiseks on vajalikud nii niidetud kui karjatatud alad, kuid nende vahekord peab olema tasakaalus (suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks) 4) palurohumaade tüübirühm tekkinud palumetsadest - sekundaarsed toitainetevaesed happelise reaktsioonigaliivmullad jagatakse kuivadeks ja niisketeks