INIMTEGEVUSE MÕJU TÕMMULENDLASE ARVUKUSELE EESTIS
esine. Ainsaks ohuks on kassid, kes võivad pesitsuskolooniaid rüüstata. [2] Nahkhiirte arvukus
Euroopas ongi hakanud vähenema 20.sajandi teisel poolel, mil inimtegevus hakkas avaldama suurt
mõju looduslikele elupaikadele[6]. Kuna tõmmulendlane paljuneb suhteliselt aeglaselt, siis
igasugune kahjulik tegur mõjutab tugevasti liigi arvukust. Inimene ohustab tõmmulendlast
ehitustegevuse, koopakülastusega, kui antud koopas talvituvad nahkhiired, koopaavade
prahistamisega või ka tahtliku kolooniate hävitamisega. [4] Viimane on õnneks Eestis keelatud ja
viimastel aastakümnetel pole ka enam kuulda olnud tahtlikust nahkhiirte hävitamisest.
2.1. Talvituspaikade hävinemine
Tõmmulendlane on eriti tundlik talvisele häirimisele, kuid kahjuks on viimastel aastatel tulnud ette
mitmeid olukordi, mil on halvendatud talvituspaikade olukorda või häiritud kolooniat talvitumise
ajal. Näiteks 2008
annaabi.ee 
