Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
sissetoodud sorte. Alles 20 sajandi teisest poolest kasvatatakse laiemalt arooniat,
ebaküdooniat, astelpaju ja aktiniidiat, samuti viltkirssi, haraline ploomipuud (alõtsa,
müraploom) ja pihlaka sorte.
Paljud kultuurtaimed tunnevad end Eesti kliimas koduselt. Nende seemned valmivad hästi ja
taimed on sobilikes kooslustes konkurentsivõimelised looduslike liikidega. Linnud kannavad
seemneid metsa ja niitudele, inimene poetab teede äärde ja prahipaikadesse. Sageli võib teede
servadel kasvamas näha teravilju, teede ääres metsikuid aedõunapuid ja pirne, metsas
karusmarju. Kuid metsast võib juba leida ka uusi kultuurtaimi arooniat ja haralist ploomipuud.
Monikultuuride probleemid
Masinatega on kõige lihtsam kasvatada ühel põllul ühte vilja. Ökoloogiliselt on aga selline
taimekooslus väga ebakindel, kuna on ideaalsed tingimused parasiitide, haiguste ja
umbrohtude levikuks. Puuduvad barjäärid
annaabi.ee 
