18.07.1935 mereväekokkulepe (Inglise, Saksa), 6.03.1936 Euroopas hakkas sõjavägi liikuma, Saksamaa viis väed Reini demilitaariseeritud tsooni, 1936-1939 Hispaania kodusõda, Saksamaa ja Itaalia toetasid kindral Frakot ja Prantsusmaa ja NSV toetasid teist poolt, 12.03.1938 toimus anšluss, Austria liitumine Saksamaaga, 28.09.1938 Müncheni pakt sai kokku nelja riigiesindaja otsustasid et Tsehhoslovakkia peavad oma alad loovutama Salsamaale, 18,03,1939 saksa väed läksid Prahase ja Tsehhoslovakkia riik likviteeriti, tsehhi osa liideti saksaga ja slovakkia jäi iseseisvaks, 20.08.1939 MRP 14.01.2013 Saksamaa ründas poolat 1.09.39, see järel ründas poolat NSVL 17.09.39. NSVL ründas soomet ( Talvesõda) 30.11.39-12.03.40. Saksamaa ründas Taanit ja Norrat 09.04.40. Saksamaa ründas Prantsusmaad, Hollandit, Belgiat ja Luxenburgi 10.05.40. NSVL ründas Eestit, Lätit ja leedud juunis 40. NSVL ründas Rumeeniat juunis 40
Saksamaa vastu. Inglise ja Saksa deklareerisid, et nemad enam kunagi sõdima ei hakka. Mõnikord kutsutakse konverentsi ,,Müncheni sobinguks", sest seal ei olnud neid, keda konverents puudutas. Lisaks otsustasid lääneriigid kergekäeliselt ainsa demokraatliku Ida-Euroopa riigi alad loovutada. Müncheni konverents näitas Hitlerile, et keegi talle vastu ei hakka ja ta saab suhteid teiste riikidega ära kasutada. 15. märts 1939 viis Hitler väed Prahase. Tsehhi jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraadiks, mis oli Suur-Saksamaa kaitse all. Slovakkia oli ideeliselt iseseisev, tegelikult oli see aga vasallriik. Ka teised riigid seal ümber said endale väikeseid alasid. Kadus Tsehhoslovakkia, mis oli olnud ainus Ida-Euroopa demokraatlik riik. Müncheni konverentsist ja Tsehhoslovakkia kadumisest sai lepituspoliitika kulminatsioon, sest nähti, et sakslaste isu on kustutamatu. Edasi esitas Saksamaa nõudmised Poolale. 21