Eesti talumööbli areng
Viimaste puhul teati, et lehestik aitab aurustada üleliigse vee puu
seest. Renessansiajast on teada, et tarbepuitu ei valita metsatüki lääneservast, kus see on enim
murduma kalduv, mädanikku sisaldav ja kiiva tõmbunud. Lõunaserva puit on veidi parem, kuid
seal kipub see olema kuiv ja ebaühtlasem. Põhja- ja idapoolsetes puudes on niiskus ühtlasemalt
jagunenud ja neis on vähe maltspuitu. Mööbli jaoks parim puit kasvab metsa idaservas või metsa
keskel.11
Pragunematut puitu saadi, kui langetatud puud kooriti osaliselt ribadena, mis aeglustas kuivamist.
Poolkuiv palk kooriti või tahuti mõlemalt poolt ja laoti virna selliselt, et tuule pääseks vahelt
liikuma. Alles poole aasta pärast tuli palgid ümber laduda nii, et alumised pooled jäid üles ja
sisemised väljapoole. Nii pidid palgid seisma vähemalt kaks aastat. Alles siis võis puidu
laudadeks saagida. Peale seda pidid need kuivas ja soojas ruumis mitu kuud veel kuivama.