19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
kujundada teaduslikku maailmavaadet.
Teksti osa:
Metafüüsika (Anti-metafüüsika) võib olla kõrvale heidetud, sest see on väär (empirism),
ebakindel (Kant), viljatu (pragmatism), mõttetu (Carnap). Pole kogemuslikult empiiriliselt
kinnitatav. Verifitseerimine on empiiriline protsess ja kõik see, mis seda ei võimalda, on väär.
Ebakindlus on seotud Kantiga – see ületab inimtunnetuse piirid, sest metafüüsika tegeles
inimtunnetuse piiride markeerimisega. Viljatu on seotud pragmatismiga – metafüüsika piirid,
aga lähenetakse erinevatelt suundadest. Carnap tegeleb ka metafüüsika traditsiooni
katkestamisega.
Carnap leiab, et metafüüsika on ka mõttetu.
Laused saab jagada mõttetud ja mõttekad (tõesed ja väärad). Kui lause on mõttetu, siis ta ei
saa olla tõene ega väär. Loogilises keeles on see, et päris elus võib mõttetu lause tunduda
mõttekas. Sellepärast on vaja loogilist analüüsi, et näidata, et tegemist on pseudolausega
(1854)