Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
alguseni domineerisid noorte haridus- ja kutseväärtuste hierarhias üldkultuurilise
ja kutsealase enesearendamise ning eneseväljendusega seotud väärtused (mõista maailma,
pidev enesetäiendamine).
• Neile järgnesid altruistlikud väärtused, kolmandal kohal olid ainelised väärtused ning kõige
madalamalt hinnati sotsiaalse positsiooniga seotud väärtusi (prestiiž, karjäär).
Juba nõukogudeajal kaasnes iga noortepõlvkonna sotsialiseerumisega nende väärtusteadvuse
mõõdukas pragmatiseerumine. Keskhariduse omajate uuringud osundavad, et reeglina tõusis
orienteeritus näiteks ainelise ja positsiooniga seotud väärtustele ning vähenes mõnevõrra
altruistlik suunitlus.
• 1983 aasta koolilõpetajate longituuduuring osundab, et põlvkonnasisesed muutused on
põlvkondadevahelistest tunduvalt aeglasemad. Eriti suured on põlvkondlikud erinevused
sotsiaalse positsiooniga seotud väärtuste osas ning venekeelsete noorte seas.
• 1992
annaabi.ee 
