Eesti kirjakeele sõnavara eksam
argikeel. Sotsiolektilised markeeringud kuuluvad laia tähendusdefinitsiooni kohaselt samuti tähenduse alla.
Nii tuleb lekseemi kasutamisel arvestada kommunikatsioonivormist sõltuvate piirangutega (kirjalik vs
suuline); murdemarkeeringutest lähtuvate piirangutega; suhtlejate vanusest tingitud piirangutega (noortekeel);
suhtlejate ametipositsioonist sõltuvate piirangutega; huvialadest sõltuvate piirangutega jne.
G. Leechilt pärineb pragmaatikakeskne sõnatähendusmudel (1981), mis lähtub kommunikatsiooniprotsessist
kui tervikust. Ta eristab seitset tähenduskomponenti: Mõisteline tähendus (nt naine sisaldab mõistelisi
tunnuseid [+inimene] [ meessoost] [+ täiskasvanu]
Sotsiaalne tähendus avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud. Afektiivne tähendus
(hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta)Reflekteeriv tähendus (ühe sõna sees semeemide üksteisesse
peegeldumine)
annaabi.ee 
