Lähenedes merele on jää tasapisi sunnitud liikuma läbi rannikumägede liustike kujul. Mõningad liustikud liiguvad väga kiiresti, umbkaudu 100 jalga päevas. · LIUSTIKUD Kui liustikud on jõudnud mereni, siis nad murduvad kohutavalt suureks jäämägedeks, mis kukuvad vette ja aeglaselt minema triivivad. Iga aasta kukub Gröönimaa küljest 10 000 - 15 000 jäämäge. Umbes 125 kuupmiili jääd kukub vette, moodustades veeringe. · Rannal murdub jää hirmsa praginaga- ja kukub hiiglasuurte pankadena merre. Nii tekivad tohutud ujuvad jäämäed, mis on hädaohtlikud laevadele ja võivad põhjustada ka üleujutusi. · Gröönimaa põhjapoolseim punkt, Morris Jesupi neem on maailma kõige põhjapoolseim maismaa, asudes ligi 730 km kaugusel põhjapoolusest. 3) Taimestik · Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt
maid. Huvitav ja emotsionaalne on samas jutus Narva joa kirjeldus. Ent nüüd wea mina sinnu pool wägisi weel wersta wiis kõrwale Peipse poole J o a l a mõisa, Narowa jõe weeren, üte suurt Jumala imeteku kae- ma. Narowa jõgi tulep Peipsist wälja nink lät Soomemere lahe sisse. Ent enne kui jõgi Narwa liina manu jõwwap, Joala mõisa lähükesen, kukup jõgi äkitselt kõrgelt kaldalt maha orgu, sääratse mürina nink praginaga, et jäle om nätä nink kuulda. (Maa-rahwa… 1858: 34–35) See kirjeldus tundub olevat esitatud eesmärgiga avada talupoegade silmi looduse imelistele nähtustele. Nagu on osutanud mitmed kesk- konnaesteetikud (vt Lehari 1997: 43; Tuan 1993), ei pea ülev loodus- kogemus alati sugugi "ilus" olema. Looduse ülevuse tajumise kutsub esile kokkupuude mistahes tohutu (loodus)jõuga, eeskätt väljaspool oma koduümbruse turvalisi piire, mis lisaks ähvardavusele mõjub inimesele
annaabi.ee 
