Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis
kogakonsust ning selleks, et seda protsessi lihtsustada.
Täna sõltub muukeelse elanikkonna eesti keele oskus suuresti nende elukohast. Näiteks
integratsiooni monitooringu andmete kohaselt ei suuda Narvas eesti keeles üldse suhelda 62%,
Tallinnas vaid 16% elanikest. Uuringud näitasid, et keele õppimist hästi aitab see, kui keelt
kasutatakse õpekeelena ainetundides ning riik tegi nii, et see oli võimalik praeguu peaaegu
koikides koolides gümnaasiumis on vähemalt 60% ainetundidest eesti keeles.
Integratsiooniprotsessi eesmärgiks on tugeva ühise riigi-identiteediga, ühiseid demokraatlikke
väärtusi jagava ja ühist eesti riigikeelt kasutava ühiskonna kujunemine, kõik selle ühiskonna
osad peavad ennast turvaliselt tundma, saavad ennast vabalt teostada, osaledes ühiskonna ja riigi
majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises elus.
annaabi.ee 
