Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Ametivandes
Lifflandi maa, mester. Mülleri keelekasutus väga ebaühtlane, aga rikkalik sõnavara, paljud laensõnad eestistatud kujul
(fullib), aga ka sõnu nagu maaler, maalima, haamer, kunst. Stahlil rohkesti alamsaksa laensõnu, nt peegel, kook, kits. On
järjekindlam kui Müller. Ühendid ck, ch, ff, õ asemel ö. Alamsks sõnavara on üsna hästi fikseeritud, põhilisteks allikateks
protokollid, aruanded, jutlused jne.
Mülleri saksa laentüvedest on palju selliseid, mida praegui eesti keeleuusus ei tarvita. Enamik Mülleril leiduvaid alamsaksa
laenusid on foneetiliselt täiesti eestistunud.
Mülleri keel oli palju eestipärasem kui Stahli keel.
Mülleri jutlustekogu on vanim ulatuslikum eesti keele mälestusmärk rikkaliku sõnavaraga, kus saksa keelest tulnud
laensõnadegi arv ei ole väga väike. Jutluses leiduvad laensõnad on selle poolest tähtsad, et nende põhjal võib öelda
annaabi.ee 
