Immanuel Kant
Selle suundumuse
sügavamad juured Kanti juures asuvad tema tingimatus moraalsuses.
Kaalukas on Kanti vastu töstetud argument: Ta olevat sellega, et ta käsitleb möistust
kui tunnetuse tööriista, möistuse enda kohta (seda kriitiliselt kontrollimata) teinud ennetava
otsuse ja edasi: Kant kontrollivat seda tunnetuse tööriista tema funktsioonides ja vöimalustes
- kuid millega? Sellesama möistusega, mis on seejuures iseenda ainus kohtunik! See on
pradoks, millest ei vii ilmselt mingit teed välja.
b) Kanti meetodist
Ka siin on töstetud terve rida etteheiteid.
On öeldud, et Kant olevat liialt ratsionalistlik. Ei saa öelda, et ta on empiirilisele maailmale
vähe tähelepanu pööranud. See tähendab. et Kant üldse köigele ratsionaalselt läheneb ja
irratsionaalset, selle söna laiemas möttes inimeses alahindab. Vörreldes teiste euroopa
filosoofidega ei saa aga ka öelda nagu oleks Kant ratsionaalsem kui need. Vastupidi, Kant