EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500
kannatama. Kõigile inimestele laienes pärispatu osa ja inimene oli seega madal, patune,
kiusatuste meelevallas. Kristlikus maailmapildis oli kogu elava keskpunktiks Jeruusalem.
Jeruusalemma keskpunkt oli Kristuse kirik. Kristuse kirikus Kristuse hauakoopa lähedal asub
"maailmanaba".
Terve keskaja jooksul vaadeldi inimest nii esimest kui teisest aspektist. Inimesel oli Jumala nägu,
ta võis, kui ta püüdis, oma kaotatud pärisosa jälle tagasi saada ja Pradiisi uuesti luua Osa
inimeste eluaegne püüd oligi pääseda tagasi Jumala kõrvale ja temaga osadusse.
Sellest aspektist kasvas välja ka arusaam, et inimene on looduse kuningas, s.t. looduse, maa,
taimede, loomade isand. Jumal oli andnud looduse inimese valitseda.Paralleelselt oli olemas
pessimistlik inimesesse suhtumine. Inimene kannab endas pärispatu osa, sünnib ise patus, on
nõrk ja täis pahesid, annab kergesti madalatele kirgedele järele ja võib seeläbi kaotada Paradiisi