Müüt ja mütoloogia eksam
ei oma teoreetilist tähendust ning pole eelteaduslik teadmine maailmast; müüdil on
puhas praktiline funktsioon hoida ülal traditsioone ja põlvkondlikku järjepidevust pöördudes
üleloomulike nähtuste poole eelajaloolistes sündmustikus
Strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp (muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine
samal süntagmaatilisel skeemil); Levi-Strauss ("Metsik mõtlemine", "Müüt ja mõtlemine",
pradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides); mis ei seostu rituaalidega, vahel
rituaalid instseneerivad müüdi. M on üheaegselt diakrooniline ajalooline minevikus (vajalik
lugemiseks) ja sünkrooniline (vajalik mõistmiseks) vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks,
müüt muudab inimese elu elamisväärseks (inimkultuur korrastab maailma)
Semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov (evolutsiooniline ja tüpoloogiline