19. saj. Läänemaa ja saared. 19.saj kesk Eesti aladel süüstemaatiline õigeusu korraldamine Saaremaa, Läänemaa oli esimesed? Hetkel 2 õigeusu kirikut , tahetakse jõuda sinna, et riigis ei tohi olla kaht õigeusu kirikut. Viljandi luter. kirikud (praost, sajandid, kellele pühitsetud). Jaani kirik - 15.saj, Johannesele pühitsetud. 17.saj Ristija Johannesele pühitseti. Praost on Marko Tiitus. Pauluse kirik - 19.saj. Hetkene praost Allan Praast. Kuremäe. kuulub õigeusu kirikule Nunna klooster Birgitiinid ning Pirita. 15.saj Püha Brigittale Elab 8 nunna, kesib Indiastja Mehhikost Lühend EELK ja kõrgeim vaimulik. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Andres Põder? Jourdan. katoliku kiriku juht Peeter-Pauli kogudus Tallinnas Nevski katedraal Tln. kuulub õigeusule 17. saj. Peeter Suur ja sealne usuelu, vanausulised, 17. saj alanud Peeter suure tagakiusamine tõi mitmed põgenejad Eestisse.
Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste ristmine, laulatamine ja matmine siis nende eest olid kehtestatud maksud, mida tuli maksta pastorile. Läbi aja maksud muutusid. Paljudel juhtudel matmise eest tuli pastorile anda härg. Praastkond- Praast on üks valitud kihelkonna pastoridest, kõrvalamet. Praast oli tavaline pastor. Patronaadiõigus- Pastori ametisse nimetamise õigus. Oli seotud konkreetse rüütlimõisaga, kus valdaja või omanik võis määrata, kes pastor olema saab. Kandidaat pidi olema ülikooli haridusega. Martin Luther- Jumala teenistus peab olema rahva keelne. Saksa või eesti keelne, mis tähendas seda, et oli eraldi saksa ja eesti kogudused. Eesti koguduses oli eraldi ametis pastor
annaabi.ee 
