Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii esimesel kui ka teisel maailmasõjaajal.Pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt vabanes Saaremaa,nagu ülejäänud Eestigi,1991a.augustis. Läbi aegade on Saare maakonna elanike põhilisteks tegevusaladeks olnud põllumajandus,kalapüük ja laevandus.Olulisteks sündmusteks piirkonna arengus oli laevaühenduse sisseseadmine Peterburi ja Riiga(1858),praamiliini avamine mandri ja Muhu vahel(1888),Muhumaa vahel tammi avamine(1896). 3 20.sajandi algul elas Saare maakonnas ligikaudu 60 000 elanikku,neist 4000 Kuressaare linnas. Kuna maapiirkond oli ülerahvastatud,otsisid paljud saarlased tööd mandril või rändasid välja teistesse riikidesse. Sajandivahetus ja eriti Eesti Vabariigi aeg tõid elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus
Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii esimesel kui ka teisel maailmasõjaajal.Pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt vabanes Saaremaa,nagu ülejäänud Eestigi,1991a.augustis. Läbi aegade on Saare maakonna elanike põhilisteks tegevusaladeks olnud põllumajandus,kalapüük ja laevandus.Olulisteks sündmusteks piirkonna arengus oli laevaühenduse sisseseadmine Peterburi ja Riiga(1858),praamiliini avamine mandri ja Muhu vahel(1888),Muhumaa vahel tammi avamine(1896). 3 20.sajandi algul elas Saare maakonnas ligikaudu 60 000 elanikku,neist 4000 Kuressaare linnas. Kuna maapiirkond oli ülerahvastatud,otsisid paljud saarlased tööd mandril või rändasid välja teistesse riikidesse. Sajandivahetus ja eriti Eesti Vabariigi aeg tõid elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus
Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4, 30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi. 2010. aasta jaanuar-november registreeritud uutest sõiduautodest 39,4% on keskkonnasõbralikud autod. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega. Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini. Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aasta seisuga moodustas raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist. 5. Eesti ja Rootsi majandussuhted Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 7
annaabi.ee 
