1. Kartulite ettevalmistamine töötlemiseks- Kartulite etteandmine, lisanditest puhastamine, pesemine, kaalumine. 2. Kartulite rakkude maksimaalne purustamine- Kartulite purustamise (e. riivimise) tagajärjel väljub tärklis rakkudest. 3. Kartulimahla eraldamine- Kartulimahla eraldamine toimub tsentrifuugidega; Eesmärk on riivmassist saada kätte võimalikult palju kartulimahla (võimalikult väikse tärklise kaoga). 4. Tärklise väljapesemine riivmassist- Tärklise eraldamiseks praagast pestakse riivmassi sõelseadmetel (tsentrifugaal- ja kaarsõelad). Pesemisel lisatakse vett. Eesmärk: Tärklise riivmassist vabade tärkliseterade maksimaalne kättesaamine. 5. Mahlavee eraldamine- Eraldatakse 60...70 % riivmassis leiduvatest vabadest lahustunud ainetest. 6. Tärklisepiima rafineerimine- Rafineerimine on tärklise tootmise põhilisemaid tehnoloogilisi operatsioone ja mõjutab oluliselt toodetava tärklise kvaliteeti. 7
võimalik toota elektrit ja soojust. Alates 2011. aastast muutus reaalseks põhupõhine etanoolitootmine, mida on võimalik Eestis teha mahus ca 30 000 tonni aastas. 2010. aastal muutus äriliselt tasuva hinna juures kättesaadavaks ensüüm tsellulaas, mis on vajalik põhu koostisainest tselluloosist bioetanooli tootmiseks. Pos. kõrvalmõju 2. Praaga (134 000-201 000 t/a) põletamisest tulenev sääst CO2 kvootide arvelt. Elektri ja soojuse tootmine praagast võimaldab vältida kulutusi kvootidele, sest bioloogilist päritolu tooraine põletamisel arvestuslikult CO2 emissioon puudub. Pos. kõrvalmõju 3 On võimalik bioetanooli tootmise korral pakkuda viljakasvatajatele saagi eest põllumeeste endi hinnangul õiglast hinda mida praegune turuolukord ei luba (nt 2009.a sügisel oli turuhind ca 1 300 kr/t ja riiklik kokkuostuhind ca 1 500 kr/t). Peamised takistused ja miinused Takistus 1
annaabi.ee 
