saak. Üks põder ja kaks kobrast, see tähendas et tuli hakata süüa tegema, sest mehed olid näljased ja väsinud. Minu vend hakkas põdral nahka nülgima, nülgimiseks kasutas ta vanaisalt päranduseks saadud tulekivist nuga, mis oli selleks tööks ideaalne riistapuu. Peale liha saime põdralt ka naha. Kobrastelt saime ka hambad, nendest saame endale ehteid teha. Mehed viisid liha hoiule, kuid natuke võtsid ka kohe söömiseks, praadisime liha ja sõime kõhud korralikult täis. Läksin kopra hambaid ära viima, kui märkasin ühte puust tünni, kuhu sisse oli pandud teravili. Tünni oli sadanud vihma ning sealt tuli haput lõhna, sest vili oli käärima läinud. Õhtut sisustasimegi selle vedeliku maitsmisega. Sain aru, et see vedelik tegi kõiki kuidagi rõõmsaks ning hiljem muutis kõiki uniseks. Niimoodi lõppeski minu tegevusrohke päev- rõõmsalt ja hea unega.
Ka see meeldis mulle väga. Mina ja Jastiin valmistasime lõkkel külast kaasavõetud kala. See maitses kõigile väga. Enne magamajäämist rääkis Kabrevitsi meile sellest vihmametsast palju huvitavaid muistendeid ja lugusid. Kui kõik oma asemetel pikali olid, sai kell juba kaks öösel. Päev oli olnud väsitav, aga väga huvitav. Öösel magati nagu notid. Ainult Kabrevitsi oli iga krabina peale üleval, aga sellegipoolest sai ta oma une täis magada. Hommikul praadisime veel kala ja vaatasime metsas ringi. See mets oli tihe. Valgus paistis vähe läbi metsa. Küllaltki palju oli langenud puid. Metsas leidus vaid paar lagedat platsi, kuhu võiks magama jääda. Me läksime peale hommikusööki väikese kose juurde. See kosk oli kena läbipaistev, sillerdav, vahune ja vaikne. Kose all oli väike tiigi moodi "loik", milles oli puhas läbipaistav vesi. Ilmselt allikavesi. Seda ümbritsesid kenad põõsad ja siledad kivid
annaabi.ee 
