riikide kombeid, inimesi, loodust ja nii edasi. Reisiksin koos oma perekonnaga vi oma heade spradega. Kui kunagi kik paigad on klastatud, siis vib-olla lheksin minagi Marssi vaatama. Meldes rahasedelitele ja nende vrtusele, tekib ksimus - kas suudaksin kik oma unistused raha abil tide viia? Praegustel hetkedel on kige suurem soov saada endale amet, mis mulle meeldib, ning minna tle sbralikku keskkonda. Seda unistust raha abil tita tielikult ei saa. Saad vaid maksta ppemaksu, osta pikuid ja muud seesugust. Selleks, et oma unistust ellu viia, on vaja pingutada. Jukaks olemisel esinevad ka probleemid. Tnapeval ei leidu ainult hid inimesi, on ka selliseid, kes soovivad sulle halba, sind ra kasutada. Kui nii on juhtunud, soovid taas, et oleksid tavakodanik, kellel on telised sbrad, kes ei hooli, kas sa oled vaene vi rikas. Kvasti vaeva nhes juame kik lbi raskuste thtede poole. Raskesti tulnud nn kestab alati kauem kui kergesti ostetud nn.
kstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Erakordselt aktiivne tegelane eestlaste muusika- ja kultuurielus oli muusikas iseppinu Karl August Hermann. Selle plvkonna nooremad heliloojad on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel vimalik omandada, mindi peamiselt lhimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal piti eelkige orelit (Kappel, Hrma, Trnpu). Et aga orelipilased said sama ppemaksu eest vtta ka kompositsioonitunde, siis ei jetud seda vimalust kasutamata. Kappeli, Lte, Hrma ja Trnpu loome thtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid ktt ka suurvormidega. Eesti muusikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Karl August Hermann (1851-1909) Friedrich Saebelmann (1851-1911) Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander Lte (1860-1948) Miina Hrma (1864-1941) Konstantin Trnpu (1865-1927)
annaabi.ee 
