Kreeka kunst
kujudest kadus jäikus. Esile kerkis looduslähedane laad, lahendati nn. kontraposti probleem.
Kujud ei seisnud enam vaid sõjaväelalsikus valveseisangus, vaid võisid ka nõjatuda rohkem
ühele jalale või olla keerukates poosides. Inimkeha erinevates poosides kujutamine nõudis
kunstnikelt mitmete probleemide lahendamist. Skulptorid mõõtsid inimkeha, uurisid lihaste
pingestatust erinevates poosides. Kuulsaim teos sellest ajast on Myroni ,,Kettaheitja" ,
Poykleitose ,,Odakandja" Ka arhitektuuriga seotud skulptuuris toimus samasugune muutus.
Olümpias asiuva Zeusi templi Apolloni marmorfiguur on üks tuntumaid. 5 saj. E.m.a olid
kujud siiski ideaaltüübid, konkreetseid isikuid ei kujutatud.
4. saj. E.m.a algas Kreekas ajajärk, mida iseloomustab süvenenud ükskõiksus ühiskonna suhtes
ja kodanike huvid jäid eelkõige iseenda õnne ja heaolutaotluse juurde. Muutunud meeleolud
annaabi.ee 
