Elektrooniline muusika
Seejuures hakati põhjalikumalt uurima tämbrit, mida võib mõista paljude siinushelide
liitumise tulemusena ning teisi muusikalisi parameetreid nagu helisagedust, amplituudi ja
helikestust.
8
Eimert ja Beyer tegelesid tämbriprobleemidega põhiliselt teoreetiliselt. Alles järgmine
heliloojate põlvkond, Henri Pousseur, Karel Goyvaerts ja Karlheinz Stockhausen, töötasid
alates 1953. aastast seriaalse meetodi rakendamisega elektrooniliste vahendite abil. Kölni
stuudio varasele kontseptsioonile on tähendusrikas eranditu vaid “sünteetiliselt” saadud
kõlade kasutamine, nende salvestamine helilindile ja lõpuks taasesitus kõlarite abil. Seetõttu
jõuti vähemalt teoreetiliselt kahe muusikaajalooliselt uue revolutsioonilise asjani: peaaegu
annaabi.ee 
