Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
Eesti 18. sajandil
(Aastast 1721 Põhjasõja lõpp)
Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi
lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet
ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas
suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka
suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud.
Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see
läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole
püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende
järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord
sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli
vaja dok...