Väike lühijutt poisist ja tüdrukust
lastaks ja nii oli see olnud päevast-päeva, nädalast nädalasse, kuust-kuusse. Aga mõlemad
kasvasid suuremaks ja ühel sügisel jõudis kätte see päev, kui poiss läks esimest korda kooli,
ta oli juba suur poiss. Alguses ta küll mängis veel tüdrukuga vastasmajast aga koolist tulid
talle uued sõbrad ja uued kohustused, ning üks päev ta ei ilmunudki enam aknale ning suur
pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk
näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt.
Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa suurte
inimeste põhjustel enam selles korteris elada ja, et nad peavad kolima, kaugele, hoopis teise
linna.
Ja kui lõpuks jõudis kätte see päev, mil autosse laaditi viimane kast ja majaga jäeti hüvasti,
seisis tüdruk taas aknal ja vaatas. Ta oli iga päev näinud, kuidas poiss koolist tuleb, vahel