Vana – Kreeka filosoofia
teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei
püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika
esiletõstmisele hakkas arenema ja levima kommunikatsiooniteoreetiline filosoofia.
Sofistid olid rändõpetajad, kes õpetasid Kreeka linnade poliitiliselt ambitsioonikale
noorsoole eelkõige avaliku kõnelemise kunsti, lubades, et selle abil võivad nad
kohtus või potliitilistes vaidlustes nõrgemast positsioonist tugevama teha. Oma
teenete eest nõudsid nad tasu, mis mõnel juhul oli tohutu ning mille pärast
Sokrates ja Platon neid ägedalt kritiseerisid. Üks kuulsamaid sofiste oli
Protagoras, kes rõhutas eriti asjade suhtelisust. Tema järgi võib väide olla ühes
olukorras tõene ja teises väär. Sellest järgnes tema tuntud ütlus, mille kohaselt
inimese subjektiivsus on igasuguse teadmise alus: ,,Inimene on kõige asjade mõõt,