Peet Vallak “Elu nullpunkt” ja “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”
Peet Vallak "Elu nullpunkt" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas"
Peet Vallaku novelle lugedes liigub aeg linnutiivul. Tema kirjastiil on kergest
hoomatav ja kaasaviiv. Kui esimesed novellid "Elu nullpunktis" on sünge varjundiga
ning kujutavad pigem tegelaste õnnetut saatust, siis lõpupoole ja eriti Lambavaras
Näpsi lorijuttudes saab lugeda lustlikemaid lugusid ning endiselt kirevate tegelaste
kentsakaid ja muigama panevaid elu keerdkäike. "Epp Pillarpardi Punjapa
potitehases" on samuti kirjutatud võrdlemisi humoorikas võtmes. Ühendavaks lüliks
nii süngete ja kohati kõhedate lugude ning lõbusamate juttude vahel on aga Vallaku
uskumatult kirevad ning erinevad karakterid. Iga järgmise loo tegelaste puhul saab
paralleele tõmmata ka tänapäeva inimesega. Kui ümbritsev maailm muutub ja areneb,
läheb sellega kaasa ka inimene, aga põhiline loomus jääb. Lahkus, kadedus, isekus,