Eesti Rahvariided
seelikuid. Pikitriibulised seelikutele oli iseloomulik mitmest kohast
kinniseotud vihtidena värvitud ja seepärast kirjuks jäänud lõnga
sissekudumine. Kihelkonniti olid erinevad naiste peakatted. Kui põhja pool
kanti pott- ja kabimütse, siis lõuna pool oli tavapärane hoopis eriilmeliste
lillkirjaga kaunistatud tanude kandmine.
Meeste riietuseks oli põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond. Läänemaal
tehti see potisiniselt nagu ka Põhja-Eestis, Pärnumaale oli iseloomulik teha
ülikond lambapruunist või -mustast villasest riidest. Pärnumaa villaste
ülikondade omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Ala
lõunaosas kandsid mehed endiselt vanatüübilisi pikki pükse.
Kuigi Lääne-Eesti võttis uuendused kiiremini vastu kui Lõuna-Eesti, siis
kestis traditsiooniline rõivastus seal veel 20. Sajandi alguselgi, Kihnus, kui
annaabi.ee 
