Lõuna ameerika kõrgtsivilisatsioonid (Maajad, Inkad, Asteegid)
saarel, mida kutsutakse Knossoseks. Naabersaarelt leiti ka linna varemed,
mis olid jäänud tuhandete tonnide vulkaanilise tuha alla.
Sellest on tulnud teooria, et see sama palee ja linn võivadki olla Atlantise
kadunud tsivilisatsiooni jäänused. Platon kirjeldas oma dialoogides
utoopilist linna, mis oli rikas raha ja teaduse poolest. Nende arhidektuur oli
tol ajal kõige arenenum. Knossose palees on hulgaliselt esemeid, mis on
säilinud 3.5 tuhat aastat. Mitmeid potte potimaalidega ja seinamaale on veel
avastamata. Knossoses oli ka arenenud kanalisatsiooni ja veesüsteem, mis
eelnes teiste riikide arengust 1000 aastaga. Knossose paleel oli mitu korrust
ja see oli ehitatud künka otsa. Knossose palee oli ehitanud kivimist, mis
sätendas nagu kristall. Kõik see vastab Platoni kirjeldusele Atlantisest.
Vahemerel toimub pidevalt maavärinaid, mis on laastanud Knossost.
Teadlased on kindlaks teinud, et Knossose ehitajad oskasid ehitada
maavärina kindlaid hooneid