Euroopa muinaskultuurid - konspekt
kokkukeeratud hõbekaelavõru. Hõbemünte on kõige rohkem 9. ja 10. sajandist. Mida oli Eestis
pakkuda, et siin nii palju münte oli? Peidetud mündid olid arvatavasti kauplemise ülejääk.
Tõenäoliselt oli siin põhiline müügiartikkel kopranahad. Kopranahk oli araabiamaades eriti kõrges
hinnas, sest ta annab sooja ja on vettpidav. Teine võimalus oli, et müüdi ka kopranääret, mis pidavat
olema oluliseks komponendiks omaaegses potentsiravis. Arvatavasti tegeleti ka muude asjade
müümisega. Põhjas maksis meesori 300 dirhemit, naisori 200 dirhemit. Lõunas aga mehe eest 2000g
või 3000g, naise eest aga kuni 6000g. On ka pakutud, et üheks oluliseks tegevuseks võis eestlastel olla
ka vahenduskaup: ühele naaberalale müüdi üht kaupa, vastu saadi teist kaupa. See, mis vastu saadi,
müüdi teistele kallimalt. Kuna hinnad olid väga erinevad, saadi vahelt tulu.
Aarete puhul torkab silma: 9. ja 10
annaabi.ee 
