nihutab operaator juhtimisratta abil. Mõõteelemendiks antud regulaatoris on potentsiomeeter R2, mille liuugur nikub üheaegselt mootori rootoriga. Võrdlevaks elemendiks on kolmepositsiooniline polariseeritud relee Rpol, mille ergutusmähis on lülitatud vooluringi etteande ja mõõtepotentsioonimeetri liuguri vahele. Mõlemad potentsiomeetrid on sama alalispinge all. Kui reguleeritava objekti ja etteandva juhtimisratta võllid on pööratud ühe ja sama nurga võrra(potentsiomeetrite liugurid on nihutatud ühesuuruse nurga võrra), siis on liugurite potentsiaalide vahe võrdne nulliga ja relee mähises voolu ei teki; mootor jääb liikumatuks. Etteandva juhtimisratta asendi muutmisel tekib relee vooluringis vool. Relee rakendub ja lülitab sisse mootori M, mis nihutab potentsiomeetri R2 liuguri järele potentsiomeetri R1 liugurile. Liikumine toimub senikaua, kuni mõlemad liugurid on võtnud ühesuguse asendi. Pärast seda
suure induktiivsusega ergutusmähiste väljalülitamisel. Sisend- ja väljundsuuruste anduriteks on rõngaspotentsiomeetrid Rsis ja Rvälj, millised moodustavad nn potentsiomeetrilise kõrvalekalde mõõturi. Potentsiomeetri Rsis liug- kontakti pööratakse etteandeseadme ES abil. Potentsiomeetri Rvälj liugur on mehaaniliselt ühendatud reduktori R abil mootori võlliga. Etteandeseadmel ja reduktoril on ühesugused ülekandearvud. Kõrvalekaldesignaal U´saadakse potentsiomeetrite liuguritelt. Kui liugurid on ühesuguses asendis, mis vastab kõrvalekaldenurga nullväärtusele sis välj = 0, on kõrvalekaldesignaal U´ = 0. Seega on ka võimendi väljundpinge U = 0, jõutransistorid V1 ja V2 on suletud ja mootor ei tööta. Joonis 5.2 Kui pöörata etteandeseadme käepidet mingi nurga võrra, tekib potentsiomeetrite Rsis
Program- meeritava kaitseaparaadi lihtsustatud plokkskeem on joonisel 2.58. Aparaadi sisendisse antakse mootori faasivoolud ja nulljärgnevusvool. Pärast filtreerimist lähevad need signaalid kommutaatori ja analoog-digitaalmuunduri kaudu mikroarvutisse. Samuti suunatakse sinna kõik kaitse tööks vajalikud sätted. Sätete etteandmiseks kasutatakse potentsiomeetreid või klahvistikku. Võrreldes sätete arvväärtuste numbrilise etteandmisega on potentsiomeetrite eeliseks käsitsemise lihtsus, samuti on sätted pidevalt näha potentsiomeetrite nuppude asendiga. Kõikidel programmeeritavatel kaitseaparaatidel 139 on olemas mõõtetulemite arvnäidik ning informatsiooni väljastamise liides teistele juhtraalidele. 3~U Sidekanal
Pärast fiļtl-eerirrrisr ļälrevad need sigrraaļicį konu:rutaaįoLi .ja arraloog-digitaalrllLtutrcįlu'i kaurlii ttlikioatvilįissc. Sanluti sĮturatakse sinrra kõik kaitse tööks vajalikrrd sätted. Sätete etteancļnriseks kasutatakse anaioogsiserrdite pulrul potetrtsiorrreelLeid või digitaalsisendite prrlrul klalrvistikku. Võr-r.eldes sätete arr^'läärtuste numbrilise etteandnrisega ott potentsiorneetrite eeliseks käsitsemise lrlrtsu-s, samuti on sätted pidevalt rräha potentsiomeetrite rrrrppttde asencliga. Kõikįcįeļ progranm]eeritavatel kaitseaparaatidel orr o]enras mõõtetulenrite arvnäicįik nirrs infornratsiootli kommunikatsiooniliides sideks teiste iuhtraalidesa. It K L___ o
annaabi.ee 
