Mehaanilistenergiatliigitataksekineetiliseksjapotentsiaalseks Kineetilineenergia Ek [J] E=mv2/2 assuunas.Võib Midasuuremon mine. Sellesuurus suuremon nadüksteist ahedalolevaid elle kehamassiga. kuse b(tööon est (kõrgusest). oibmuunduda senergiaks. ühestliigistteise.Mehaanilistenergiatliigitataksekineetiliseksjapotentsiaalseks Kineetilineenergia Ek [J] E=mv2/2 m-mass[kg] v-kiirus[m/s] Kineetilineenergia - liikumisenergia,missõltubkehakiirusestjamassist. Potentsiaalneenergia Ep [J] Ep=mgh m-mass[kg] g=9,81[N/kg] h-kõrgus[m] Potentsiaalneenergia - vastasRkmõjuvõiasendienergia,missõltub kehaasukoha gravitatsiooniväljatugevusest. Soojus - energialiik,midakehadomavadaineosakesteliikumisetõttu. Temperatuur - kehavõiaineosakestekeskmineliikumiskiirus. Soojusülekanne - soojusekandumineüheltkehaltteisele. SOOJUSÜLEKANNE - Soojusjuhtivus NTpliitsoojendabpanni Energialevibosakeseltosakesele. - Konvektsioon NTsoojemõhktõuseb üles
(Põhjendada). 0, sest raskusjõud mõjub vertikaalselt ning vertikaalselt liikumist ei toimu · Keha massiga m langeb vabalt kõrguselt h. Kuidas on omavahel seotud potentsiaalne ja kineetiline energia? (Alguses, lõpus, suvalisel ajahetkel vahepeal). Enne langemise algust on keha kineetiline energia 0, potentsiaalne aga mgh. Langemise lõpus liigub keha kiirusega v= ning järelikult on temakineetiline energia mgh, kuid samas on keha potentsiaalneenergia kõrgusel h=0 null. Seega on potentsiaalne energia täielikult muundunud kineetiliseks. Isoleeritud süsteemis saab kineetiline energia kasvada vaid potentsiaalse energia kahanemise arvelt. · Millest sõltub libisemise korral kehale mõjuv hõõrdejõud? Sõltub pindu kokkusuruvast normaaljõust ja keha libisemise kiirusest. Fh= -kv, k- hõõrdetegur, fh= kFn · Tuletada raskuskiirenduse valem suvalise taevakeha pinnal. Mg=GMm/R2, massid taanduvad, g=GM/R2
annaabi.ee 
