Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV Esineb ka kuni 800-voldise pingega impulsse (elektriangerjas) Mõõtmine Organismi kui terviku talitluses avalduvad nõrgad rütmilised potentsiaalimuutused organismi pinnal Kasutatakse elektrokardiograafiat, elektroentsefalograafiat Elusrakkudes ja –kudedes tekkivaid potentsiaale mõõdetakse mikroelektroodidega Tekkimine Mitokondrite membraanidel redoksreaktsioonide tagajärjel tekkiv elektriline potentsiaal loob mitokondris tingimused ATP sünteesiks. Ühe ATP molekuli hüdrolüüsil väljuvad rakust 3 naatriumiooni ja sisenevad rakku 2 kaaliumiooni.
Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalide diferents elektroodide vahel puudub. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike nimetatakse segmentideks ja märgitakse tähtedega, mille vahel nad asuvad. Kui vaadeldav lõik sisaldab ka sakki või sakke nimetatakse seda intervalliks. Joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud negatiivseteks. Sinutriaalsõlme erutusega kaasuvad potentsiaalimuutused on väikesed ja EKG-s ei kajastu. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist vatsakeste töömuskulatuurile
annaabi.ee 
