Selle seadme põhimõte meenutab veidi merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teraviku viimisel objektile väga lähedale hakkab sellest kiirgama elektrone ja tekib külmemissioon. Seda põhjustab kvantmehaaniline tunneliefekt. 24. Mis ei lase elektrone aatomist lahkuda? Elektronid ei saa aatomist lahkuda juhul kui tuum on positiivse laenguga, sest sellisel juhul on tugev tõmbejõud, mis tekitab elektronile sügava potentsiaaliaugu. 25. Mida tähendan ,,mikroosakese kiirus on kvanditud"? Mikroosakese kvanditud kiirus on osakese teatud kindel kiirus, millega ta liikuda saab. 26. Mis on orbitaallained? Orbitaallained on elektroni leiulained orbiidil, ümber tuuma. 27. Millal kiirgab või neelab aatom valgust? Aatom kiirgab või neelab valgust elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele mingi kindla sagedusega elektromagnetilise kiirgusega. 28
tuseks. Omaväärtusvõrrandit rahuldavat lainefunktsiooni nimetatakse omafunktsiooniks. Seega on aatomi (vm. kvantsüsteemi) ajas muutumatu ehk statsionaarse oleku Schrödingeri võrrand = E omaväärtusvõrrand. Hamiltoni operaatori omaväärtusteks on süsteemi energia väärtused. Osakest ühemõõtmelises potentsiaaliaugus kirjeldav Schrödingeri võrrand {( 2/2m) (2/x2) + U} = E on teisendatav kujule (2/x2) + {2m (E U) / 2} = 0, mis juhul U = 0 (potentsiaaliaugu sees) kirjeldab seisulainet lainearvuga k = (2mE) 1/2/ . Barjääri alas (seal, kus osakese energia E on väiksem barjääri ületamiseks vajalikust potentsiaalsest energiast U), on suurus {2m (E U) / 2} negatiivne ja võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/ seaduse A = A0 e- x järgi (analoogiliselt valguse neeldumisseadusega, x - kaugus barjääri servast).
miltoniaanis, s.t. liige ( 2/2m) liikmega ±[ 2c2 2 + m02c4]1/2, kus 2 2 on uuritava objekti impulsi ruut. Negatiivne kineetiline energia viitab antiosakesele (siit saadigi idee positroni otsimiseks). Seega Diraci võrrand: (/i) (/t) = ±[ 2c2 2 + m02c4]1/2 + U . Osakest ühemõõtmelises potentsiaaliaugus kirjeldav Schrödingeri võrrand {( 2/2m) (2/x2) + U} = E on teisendatav kujule (2/x2) + {2m (E U) / 2} = 0, mis juhul U = 0 (potentsiaaliaugu sees) kirjeldab seisulainet lainearvuga k = (2mE) 1/2/ . Barjääri alas (seal, kus osakese energia E on väiksem barjääri ületamiseks vajalikust potentsiaalsest energiast U), on suurus {2m (E U) / 2} negatiivne ja võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/ seaduse A = A0 e- x järgi (analoogiliselt valguse neeldumisseadusega, x - kaugus barjääri servast).
Aatomis paiknev elektron käitub seisulainena ja Schrödingeri võrrand ei sõltu ajast: {( 2/2m) + U} = E. Seejuures = 2/x2 + 2/y2 + 2/z2 (Laplace'i operaator). Avaldist {( 2/2m) + U} nimetatakse Hamiltoni operaatoriks ehk hamiltoniaaniks (tähis ) Osakest ühemõõtmelises potentsiaaliaugus kirjeldav Schrödingeri võrrand {( 2/2m) (2/x2) + U} = E on teisendatav kujule (2/x2) + {2m (E U) / 2} = 0, mis juhul U = 0 (potentsiaaliaugu sees) kirjeldab seisulainet lainearvuga k = (2mE) 1/2/ . Barjääri alas (seal, kus osakese energia E on väiksem barjääri ületamiseks vajalikust potentsiaalsest energiast U), on suurus {2m (E U) / 2} negatiivne ja võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/ seaduse A = A0 e- x järgi (analoogiliselt valguse neeldumisseadusega, x - kaugus barjääri servast).
annaabi.ee 
