Väljatugevus -Elektriväli ümbritseb iga laetud keha; ülesanne on kanda edasi elektrilist mõju; omab energiat, kuid ei ole tajutav. -Välja isel. suurus on elektrivälja tugevus: suurus, mis näitab ühiklaengule mõjuvat jõudu ehk iseloomustab väljas olevaid jõudusid. Valem/ühik: E=F/q;[E]=N/C=V/m -Väljatugevus on vektoriaalne suurus (laengutevaheline jõud on alati kindlasuunaline). -Mingi punkti väljatugevus on võrdeline väljatekitaja laenguga ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. Valem: Ea=k*q/r² -Jõujooned: mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Potentsiaal -Igal väljal on energia, mis isel. võimet teha tööd. -Energia isel. kasutatakse mõistet potentsiaal: elektriväljas ühiklaengu potentsiaalne energia. Valem/ühik: φ =Ep/q;[φ ]=I/C=V(volt) Valem: φ =qEd/q=Ed -Potentsiaal on suunata ehk skalaarne s...
käsitlenud raamatutest ja artiklitest – tulemuseks on drastiliselt moonutatud ettekujutus oma distsipliini minevikust. Uus paradigmakanditaat ilmub, peab olema täidetud kaks ülitähtsat tingimust: 1) uus kanditaat peab tunduma suutelisena lahendama mõnd väljapaistvat ning üldtuntud probleemi, millega mingil muul kombel toime ei tulda 2) uus paradigma peab lubama säilitada suhteliselt suure osa konkreetsest probleemilahendamise potenstsiaalist, mis on teadusele lisandunud tänu tema eelkäijatele. Minevikusaavutuste konkreetsete elementide säilitamine ja samal ajal konkreetsete täiendavate probleemilahenduste võimaldamine Darwini evolutsiooniteooria – kulges primitiivsetest sugemetest lähtudes, looduslik valik, mitte mingisuguse eesmärgi poole (ideaali, täiuse) – see ärritas paljusid kaasaegseid. Teadlased peavad saavutama konsensust pidevalt. Postskriptum 1. Miks teadusrevolutsioonid jäävad nähtamatuks
annaabi.ee 
