saksamaale, kui hitler kutsus, võimu ja vaimu erinevused, tüüp ei kohanud oludega seal). Kui eesti vabaks sai, siis pühendus 20. sajandile ,,Vikmani poisid" (koolipõlv), ,,Mesmeri ring" (ülikooliaeg), ,,Väljakaevamised" kui minajutustaja tuleb Siberist tagasi, siis leiab arhel väljakaevamistel 13. sajandist käsikirja, kus on piiskopi mõtlemised; ,,Paigallend" noor andekas noormees, kes lõpet gümn, ülikooli, saab tööd välisministeerimumis, väga potensiaalikas, aga riigipööre, sõda, nõukogude okup, represioonid, kannatused, vaatamata oma võimaekusele lõpetab ta vineerist kohvreid tehes; romaan ,,Tahtamaa" pole väga filosoofiline, rohkem maade tagastamine ja võimu muutumine, kellel on õigus saada tagasi esivanemate maa ja mida siis sellega teha? ; 2003 ,,Kallid kaasteelised" 2 osa 1 osa lõpeb 62 a. Seal tema koolipõlv, siberi aastad, tagasipöördumine.
toeta. Säärane mahasurutus ja naiste rolli vähene tähtsustamine ei ole kindlasti üleöö muutuv, kuid see on võimalik. Ja just eriti seetõttu, et oleme paljudest eeskujudest antud küsimuses täiesti maha jäänud. Seega on täiesti viimane aeg tähelepanu antud probleemine suunata ja seda üheskoos lahendama asuda. Arvatavasti on aga hoopis ette teada, et ilma tugeva naisorganistasioonita, kes sääraste küsimuste eest seisaksid seda probleemi efektiivselt lahendada ei näi eriliselt potensiaalikas. Kui Beauvoiri tekstis oli tavaline, et naine ühiskonda ja majandusse suuremalt tavaliselt ei panustanud, kui siis ainult laste sünnitamisel, kasvatamisel ja üldiselt pereelu ühildamisel, omades suuremaid kohustusi abielludes. Siis tänapäevases Eestis on olukord küll hoopis teine, kus naised sünnitavad ja kasvatavad lapsi samuti, kuid vastav potensiaal, mis Beauvoiri tekstis puudus, ehk ühiskond pakub küll tänapäeval hoopis suuremaid väärtusi naistele, aga
annaabi.ee 
