Vana-Venemaa ajalugu
Isa Sigismund polnud nõus. Kui riigivalitsust polnud, kirikusüst. kestis edasi. Samuti uueks võimukeskuseks,
Miisni (?) Novgorod(Volga ääres) kus välisvägesid polnud. Seal hakati orgunnima poolakate vastu
maakaitseväge, mille juhtideks olid Minin ja Pozarskiga.
Vm-l juhtivat rolli mängis patriarh Filaret. Kutsuti kokku järjekordne Maakogu, kes valis troonile Filareti poja
Mihhaili, kes pani aluse Romanovite ´dünastiale. Mihhail troonil (1613-1645). Ta suguvõsa juured viisid
Postunasse(?), sealsesse kloostrisse . Seda kloostrit seostatakse Romanovite dünastia algusega. Nimelt jupp aega
kui uus tsaar sai püsivalt Moskvasse asuda. Aleksander Lisowski sõjakäik Moskvasse. 1617.a sõlmiti Stolbovo
rahu, oluliste järelandmiste hinnaga Vm poolt. See on väike külake. Selle rahuga Läänemere idaosa rannik
Rootsile, sellega Vm kaotas väljapääsu Läänemerele. 1618.a poolakatega Deulino vaherahu, mille Vm
tunnustas Smolenski kaotust. 1617.-1618