Kirjandusteadus
väliste asjaoludega. Formalistid eeldasid, et kõik teksti mõistmiseks vajalik sisaldub tekstis endas,
ja just nimelt teksti vormis, mitte sisus, millele nad tähelepanu ei pööranud. Formalistid toetavad
palju lingvistikale, mis on neil lähim teadusala. Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest.
Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete
evolutsioon.
7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel
tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja
saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem
diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa
neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu
annaabi.ee 
