ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS
piisa. Eetiline kriis ühiskonnas lausa nõuab vastuabinõuna aina rohkem tähelepanu pööramist
isiksuse arengu kõlbelis-eetilisele küljele. Vaatamata üldhariduskooli usu(ndi)õpetuse
probleemistikku puudutavatele diskussioonidele, ei saa keegi vaidlustada meie riigi ajaloolist
väljakujunemist kristlikus kultuuriareaalis. Väljapääsu praeguse aja
postmodernistlikest/postsotsialistlikest ummikutest peakski nägema neis ajas kestma jäänud
eetilistes normides jättes siin praegu kõne alt välja indiviidi intiimse religioosse ja
eksistentsiaalse kogemuse käsitluse. Need eetilised normid annavad lihtsa raamistiku sellise
isikliku väärtussüsteemi kujunemiseks, mis on lõppkokkuvõttes vajalik ka inimese kui liigi
säilimiseks.
Staatussümboliteks kujunenud materiaalsetele väärtustele suunistatud ja armutus