Üldine Teatriajalugu I
Iga
üks neist lõi mingi oma kvaliteedi, uue kvaliteedi, andis midagi oma, sellist, mida enne teatris ei
olnud. Nt La Pische vodevillid kui väikekodanluse kriitika. Augier ja Sardu esinesid kodanlike
mentaliteetide kaitsjatena, väga armastasid nad kritiseerida romatikuid. Kui inimene oli
nakatunud romaani pisikusse, siis ta muutus kasutuks, kodanlikule maailmale muutub kadunuks.
Lavapraktika raamidesse pandi. Kriitikat tehti vodevillide abil. Postromantilise teatri ja reaalsuse
vahele jäi ikka mingi distants, mida hakkasid neile ette heitma järgmise stiili esindajad
naturalistid.
Dumas Noorem oma tasemelt oli teistest oma aja kirjanikest pea jagu üle. Jäädes melodraama
piiresse laiendas melodraamale kättesaadavate teemade ringi, käsitles selliseid teemasid, mida
polnud melodraamas enne näidatud. Prantsuse 19. sajandi teatris kehtisid kummalised
puritaanlikud komblusnõuded. Kurtisaanide elust laval ei räägitud