TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM
Imre Lakatos ja J. Watkins, J. . Agassi, J. Fetzer. Esimese esinadajad veenavad
hetkeseisu suhtelisust, tavalisust, teaduslike teadmiste olukorrast olenemist, omistavad
suurt tähtsust sotsiaalsed tegurite mõjule teadusele. Teise filosoofia põhineb teaduslike
teadmiste patulisusele, selle ebastabiilsusele ajas.
Postppostitivism võõrandub prioriteetsest ja loogilisest sümbolite uurimisest (keel,
teadusaparatuur) ja viitab teaduse ajaloole. Peamine postpositivismi eesmärk - mitte
struktuuri uurimine (nagu neo) ega ka teaduslikke teadmiste (keel, mõisted), vaid
teaduselike teadmiste areng.
Peamised postpositivismi puudutavad küsimused:
- Millal tekib uus teooria?
- Kuidas ta taotleb tunnustamist?
- Millised on kriteeriumid teaduslike teooriate võrdluseks, nii seotud ja
konkureerivas valdkonnas?
9
- Kas on võimalik alternatiivseid teooriate järgiate mõistmine?
annaabi.ee 
