Triias Paljasseemnetaimed Karbid Okasnahksed Arvukad roomajad Kalasisalikud Tiibsisalikud (lennuvõime) Triias Megazostrodon Cynognathus Placerias Esimesed imetajad Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad Triias Postosuchus kirkpatricki Coelophysis Plateosaurus Triias Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad
neljal jalal ja võis ka püsti tõusta kahele jalale. Plateosaurus, kelle keha tasakaalustasid pikad tagajalad ja pikk kael, sai sel moel toitu okaspuude ja sõnajalgade kõrgematelt okstelt. Tal olid iseloomulikud väikeste sõrmedega käed ja suur küünisega pöial. Kätel oli tõhus haardevõime ja küünist kasutas ta ilmselt juurte rebimiseks või okste murdmiseks. Püsti tõustes oli Plateosaurus võimeline ka kasutama oma pikki pöidlaküüsi enesekaitseks kiskjate vastu, nagu Postosuchus. Seda Triiase ajastu dinosaurust kirjeldas esimesena 1837. aastal H. von Meyer. Plateosaurust teatakse üle saja pooliku ja täieliku skeleti kaudu, kaasa arvatud 10 pealuud. Plateosaurus on kõige tavalisem ja tuntud Euroopa Triiase ajastu selgroogne fossiil hilisemast Triiase ajastust ning oli ajastu suurim maapeal elav loom. [3] STEGOSAURUS Stegosaurus (tähendades "katusesisalik") on üks kõige kergemini äratuntavaid dinosauruseid
annaabi.ee 
