Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Ilmselt on taoline ratsionalismi kriitika samuti põhjendatud, arvestades olukorda
reaalteaduslikus mõtlemises ning sellest mõjutatud inimeste suurt hulka. Tänapäeva vaimule ei
teeks ehk üldse paha pisut idealismi suunas tagasi minna. Paljud nähtused, mida reaalteadused
ei suuda selgitada, leiaksid vast sel moel koha ja selgituse. Kui maailma olemasolu on
sõltuvuses selle vaatlejast, siis Jungi järgi ei ole täiuslik objektiivsus üldse võimalik. Sarnaselt
hilisemate postmodernistidega rõhutab ka Jung uusaja filosoofias äratuntud tõsiasja, et
nägemus käsiteldavast objektist sõltub seda käsitlevast subjektist.
,,Me ei tohiks kunagi unustada, et igas psühholoogia alases diskussioonis ei ütle me kunagi
midagi psüühe kohta, vaid psüühe räägib alati iseendast. Ei ole midagi kasu mõtlemisest,
justkui suudaksime psüühe piire ületada ,,meele" abil, kuigi meel kinnitab, et ta ei ole psüühest
sõltuv. Kuidas saaks ta seda tõestada?" (JUNG 1986: 149)