Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Pigem vastupidi: ajalehtede ja
ajakirjade tegijad said üsna pisikest, peaaegu sümboolset honorari (Kreutzwald). Kui
aga toimetaja oli ise ka väljaandja, tuli tal eestikeelse lehe tegemisel sageli oma
taskust juurde maksta (Masing).
Niisiis oli ajakirjanikutöö Eestis enne 1860. aastaid tegijatele kõrvalharrastus mingi
teise, elatist andva ameti kõrval. Selline oli ajakirjaniku elukutse algus kõigis maades.
Olid ju esimeste uudistelehtede tegijateks 17. sajandil postmeistrid, hiljem hakkasid
ajalehti välja andma trükikojaomanikud, kes toimetasid neid ise või palkasid toimetaja
väikese tasu eest, kusjuures lehetegemisest saadav tasu polnud toimetajale põhiliseks
elatiseks, küll aga lisasissetulekuks. Ajalehti toimetati arsti, advokaadi, koolmeistri,
kirikuõpetaja vm põhiameti kõrvalt. Esimesed elukutselised ajakirjanikud ilmusid
1830. aastate Inglismaal, kui Times'is võeti tööle täiskohaline palgaline toimetaja
ning kohtu- ja politseiuudiste kirjutaja.