Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
kui eestlastel. Selle tulemusena olid erinevused haridusväärtustes 1992 aasta koolilõpetajate
sees tunduvalt väiksemad kui 1983 aastal.
•Eestis toimuvad protsessid ei ole unikaalsed.
•Analoogilisi tendentse võib täheldada ka endistes Nõukogude Liiduvabariikides ja
postkommunistlikes KeskEuroopa maades.
•Lääneriikides on muutuste üldsuund vastupidine – seal toimub üleminek materialistlikult
väärtussüsteemilt postmaterialistlikule.
•Eesti inimareng on üks edenenumaid traditsioonilise- sekulaarse autoriteedi teljel.
Religiooniga, autoriteediga, patriotismiga jms seotud väärtused on Eesti inimese jaoks
suhteliselt vähemolulised, grupikuuluvus ei ole võrreldes enamiku teiste rahvastega Eesti
inimese valikuid oluliselt piirav/suunav tegur. Võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega on
Eesti koos Rootsi ja Saksamaaga selles osas üks kaugelejõudnumaid.