Mõiste mikroskoop on optiline süsteem silmale nähtamatust esemest ehk objektist suurendatud kujutise saamiseks. Mikroskoobi põhiosad on statiivile kinnitatud torus ehk tuubuses olev objektiiv ja okulaar. Vaadeldav ese asetatakse mikroskoobi tuubuse all esemelauale ja teda valgustatakse läbi kondensori, mis koondab eseme tugevamalt ja ühtlasemalt valgust. Fokuseerimiseks nihutatakse statiivi jäme- ja peenseadekrubi abil. Üldiselt võivad mikroskoopias olla kõik alates postmargist ja riidematerjalist kuni üksikute aatomiteni välja. Objekti mõõtmete vahemik hõlmab endasse kuus suurusjärku ja suurendamist kuni miljon korda esialgsest suurusest. Selline suurenduste vahemik, ei ole jõukohane aga valgusmikroskoobile, appi tuleb võtta ka teised mikroskoopide liigid. Mikroskoopia on ise kuni 400 aastat vana. Aja muutudes on muutunud ka seda teostav tehnika ja materjalid üha keerukamaks, kuid põhitõed on jäänud muutumatuks. 1)Anton von Leeuwenhoek
Resolutsioon on suhteline mõiste. Kui skaneerida pilt, mille originaalmõõdud on 10 x 15 cm, kasutades selleks eraldusvõimet 600 punkti tollile, siis saame pildi, mille küljemõõdud on 10/2,54 x 600 ja 15/2,54 x 600 ehk 2362 korda 3543 pikselit. Kui selline pilt kuvada monitorile, mille diagonaal on 15 tolli ehk umbes 38 cm, kuid resolutsioon 800 x 600 pikselit, siis see pilt ekraanile ära ei mahu. Samas, trükkides seda pilti trükieraldusvõimega 4800 punkti tollile, saame paberile postmargist väiksema, tibatillukese kujutise. Tõsi, väga hea kvaliteediga. Digiteerimisel kasutatavate resolutsioonide kohta on palju mitmesuguseid "häid tavasid" ning juhiseid. Kõige õigem oleks esmalt välja selgitada, milleks digiteeritakse ja mida digiteeritud materjaliga hiljem võidakse teha (OCR nõuab suuremat resolutsiooni), millised on vähima detaili mõõdud, mida kaotsi minna lasta ei saa. Ja sellest tuleneva resolutsiooniga digiteeridagi.
annaabi.ee 
