Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid, millele järgnenud vabad assotsiatsioonid fikseeritakse (näit. laud). Isiku reaktsioonide abil saab kindlaks teha, millised stiimulid on tema jaoks neutraalsed ja millised mitte. Metoodika. Katsealusele esitatakse sõnad-ärritajad, mida saab jagada 3 gruppi: 1. kriitilised, relevantsed ärritajad so. otseselt seotud uuritava sündmusega; 2. neutraalsed, irrelevantsed ärritajad so. mitteseotud uuritava sündmusega; 3. postkriitlised ehk seotud kriitilise ärritajaga, milles pidi avalduma kriitilise ärritaja pikaajaline mõju. Fikseeritakse assotsiatsioonid ja reaktsiooniaeg ning otsitakse kahte liiki sümptomeid: 1) erilised, ebaharilikud reaktsioonid- a) enese otsene väljaandmine ja b) mõttetud reaktsioonid, sõnade kordamine jne. 2) reaktsiooni kiirus, eriti reaktsiooniaja pikenemine kriitiliste ja postkriitiliste ärritajate puhul, kuna toimub afektiivne (emotsionaalse pinge tekkimise) protsess. Eriti
annaabi.ee 
